Jalgpall on parem kui seks? Ja ongi! Võita Manchester Unitedit on alati vaimustav, aga võita kaotusseisust, viimasel lisaminutil Thierry Henry väravast on ekstaatiline elamus! Kui pall Titi peast lati alla lendas, oli teadvusel esmalt raske seda omaks võtta. Arvestades kogu ebaõnne hooaja esimestes mängudes, kõiki neid kaotusseisu jäämisi ja viike kodustaadionil keskpärast meeskondade vastu, kas tõesti on võimalik, et me ei peagi leppima järjekordse viigiga, mis vahepeal tundus juba hea tulemus, igal juhul parem kui kaotus! Kuid tõesti, tõesti, see oli võimalik. Kes ütles et Henry ei suuda peaga värvaid lüüa? See oli juba kolmas enam-vähem sama tüüpi värav sel hooajal. Ehk ei olnud tal varem lihtsalt piisavalt head tsenderduste andjat. Igal juhul on Emmanuel Ebouel küll veel palju õppida selles osas, kuidas mitte langeda Christiano Ronaldo taoliste näitekunstimeistrite tasemele, aga kui ta iga paari-kolme mängugi tagant annab Henry'le taolise söödu, võib talle paljugi andestada ... tegelikult küll mitte. Arsenali mängija peab käituma väärikalt ning Ebouel on selleks riietusruumis piisavalt eeskujusid. Kui ta peatselt õppust ei võta, tuleb Justin Hoyte või ehk isegi Kerrea Gilbert eelistatud paremkaitsjaks edutada.
Ent erilised tänusõnad tuleb pärast eilset mängu öelda Robin van Persiele. Ehk on just tema (näiline?) isepäisus, natuke Arsenali semutsevast tuumikust kõrvale hoidumine põhjuseks, miks ta sel hooajal juba nii mitmel korral on löönud hädavajaliku värava just siis, kui tundub, et keegi sellega hakkama ei saagi. Ründaja peab olema isekas. Henry on seda vägagi, Adebayor mitte nii väga ja sellest ehk ka mõned tema uskumatud möödalöögid üsna lihtsates olukordades. Van Persie aga on kõike muud kui tagasihoidlik. Loomulikult on ta meeskonnamängija ja ei isetse tarbetult (muuseas on ta ka Arsenali paremuselt teine väravasöötude andja), aga võimaluse avanedes on ta sel hooajal olnud väga kindel. On paratamatu, et Henry võimed hakkavad ajapikku taanduma, aga üha enam tundub, et tänu Robin van Persiele saab teatepulga üleandmine olema üsna valutu. Ning vaadates Hendrik Larssoni mängu võib küll arvata, et kogemused ja platsil õige koha valiku oskus aitavad ka Thierry'l veel pikki aastaid meeskonnale kasulik olla, lihtsalt meie jaoks harjumuspärasest veidi erinevas rollis (miks mitte ka näiteks kastis tsenderduste peaga sisselööjana). Kahju muidugi, et tõenäoliselt peab Robin nüüd 8-10 nädalaks kõrvale jääma - varbaluu murd ei ole tavainimesele just suur õnnetus, aga jalgpallurile üks igavesti tüütu häda. Teiste hulgas on selle läbi pidanud tegema ka sellised mehed nagu Owen, Beckham, Gerrard ja Rooney. Nüüd võiks muidugi öelda van Persie kohta, et ta on ka sellise kategooria mängijate klubisse vastu võetud, ainult et see oleks vale. Ta on neist kõigist lihtsalt parem (või kui veel ei ole, siis on seda paari aasta pärast).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar