
Uskumatu küll, aga tegelikult on natuke kahju, et Chelsea eile Liverpooli ei võitnud. Ja seda pigem mitte niivõrd sellepärast, et nüüd jääb Liverpool meist ikka vähemalt punktiga ette, olgu õhtune tulemus milline tahes, vaid ennemini seetõttu, et ManU mehed oleksid sel juhul tänases mängus märksa rohkem närvis. Sel juhul hingaks Chelsea neile juba väga kuklasse ning vähemalt punkt Arsenali käest oleks peaaegu kohustuslik. Tihtipeale on aga just taoline kohustus see, mis mängu pärsib. Just sellepärast arvangi, et kui Chelsea võidu korral olnuks Arsenali võidu tõenäosus täna 80%, siis nüüd on see langenud kuskil 60% kanti.
Loomulikult on Arsenal endiselt selle mängu favoriit, sest kodustaadion on ikkagi märkimisväärne eelis, mida kaugemalseisjad alati hinnata ei oska. Oskuste poolest on meeskonnad üsna võrdsed, ehkki kummagi kõige tugevamad küljed on teisest veidi erinevad. Kui ManU paneb rünnakul välja Rooney ja Larssoni, on see üsna muljetavaldav paar. Larsson on mängija, keda olen alati imetlenud, nagu ka pealik ise. Rooney on küll platsil nagu tige päkapikk, aga kujutan ette, et Tourel ja Senderosil ei ole väga meeldiv tema vastu mängida.
Meie poolt on jälle vastu pakkuda sellised säravad tähed nagu Cesc Fabregas ja Thierry Henry, keda on praktiliselt võimatu 90 minuti jooksul vaos hoida, kui nad on õiges tujus (ja taolistes suurtes mängudes nad seda enamasti on). Kui Rosicky on ühel ja Hleb teisel pool, ei tohiks Cesc küll keskväljal söödu leidmisega hätta jääda. Lisaks on Cesc ja Titi mängudes tihtipeale ühel lainel, nii et nende omavahelised kombinatsioonid on ühtaegu nii muljetavaldavad kui tulemuslikud. Mõistagi olen ma mures, kuidas Flamini suudab Gilberto kohta täita. Flamini on küll energiline ja töökas võitleja, kuid tema otsustuste kiirus ja õigsus palliga mängides jätab (veel) soovida. Kui Wenger peaks juhuslikult veel ka Eboue parema äärekaitsja kohal mängu panema, tekib meil üsna tõsine oht pall oma väljakupoolel mõne tobeda veaga ära anda ja sellisest teguviisist oleks targem ManU vastu hoiduda.
Kui mingeid üllatusi ei teki, peaks Arsenali koosseis täna olema järgmine:
Lehmann
Hoyte – Toure – Senderos – Clichy
Hleb – Fabregas – Flamini – Rosicky
Henry – v. Persie
Pink: Almunia, Djourou, Eboue, Walcott, Adebayor
Üks oluline arutlusteema on muidugi, kas Baptista ei vääriks oma nelja Liverpoolile löödud väravaga samuti tänases mängus mingit rolli. Oletan aga, et Wenger mõtleb juba ka kolmapäevasele Carling Cupi mängule Tottenhamiga, kus võiks ründepaari Aliadiere-Baptista jälle värskena väljakule saata (muidugi eeldusel, et Aliadiere’i vahepeal nt Middlesbrough’le ei müüda). Olgu koosseis milline tahes, kindlasti tuleb täna pingeline mäng, kus tavaelus küll rohkesti väravaid löövad meeskonnad teineteise enam-vähem neutraliseerivad. Arvan, et seis püsib 80 minutit 0:0, siis lööb Thierry meisterliku värava, ManU tormab rünnakule ja vahetusest mängu tulnud Adebayor lööb teise.
Minu ennustus: Arsenal 2 Manchester United 0
Loomulikult on Arsenal endiselt selle mängu favoriit, sest kodustaadion on ikkagi märkimisväärne eelis, mida kaugemalseisjad alati hinnata ei oska. Oskuste poolest on meeskonnad üsna võrdsed, ehkki kummagi kõige tugevamad küljed on teisest veidi erinevad. Kui ManU paneb rünnakul välja Rooney ja Larssoni, on see üsna muljetavaldav paar. Larsson on mängija, keda olen alati imetlenud, nagu ka pealik ise. Rooney on küll platsil nagu tige päkapikk, aga kujutan ette, et Tourel ja Senderosil ei ole väga meeldiv tema vastu mängida.
Meie poolt on jälle vastu pakkuda sellised säravad tähed nagu Cesc Fabregas ja Thierry Henry, keda on praktiliselt võimatu 90 minuti jooksul vaos hoida, kui nad on õiges tujus (ja taolistes suurtes mängudes nad seda enamasti on). Kui Rosicky on ühel ja Hleb teisel pool, ei tohiks Cesc küll keskväljal söödu leidmisega hätta jääda. Lisaks on Cesc ja Titi mängudes tihtipeale ühel lainel, nii et nende omavahelised kombinatsioonid on ühtaegu nii muljetavaldavad kui tulemuslikud. Mõistagi olen ma mures, kuidas Flamini suudab Gilberto kohta täita. Flamini on küll energiline ja töökas võitleja, kuid tema otsustuste kiirus ja õigsus palliga mängides jätab (veel) soovida. Kui Wenger peaks juhuslikult veel ka Eboue parema äärekaitsja kohal mängu panema, tekib meil üsna tõsine oht pall oma väljakupoolel mõne tobeda veaga ära anda ja sellisest teguviisist oleks targem ManU vastu hoiduda.
Kui mingeid üllatusi ei teki, peaks Arsenali koosseis täna olema järgmine:
Lehmann
Hoyte – Toure – Senderos – Clichy
Hleb – Fabregas – Flamini – Rosicky
Henry – v. Persie
Pink: Almunia, Djourou, Eboue, Walcott, Adebayor
Üks oluline arutlusteema on muidugi, kas Baptista ei vääriks oma nelja Liverpoolile löödud väravaga samuti tänases mängus mingit rolli. Oletan aga, et Wenger mõtleb juba ka kolmapäevasele Carling Cupi mängule Tottenhamiga, kus võiks ründepaari Aliadiere-Baptista jälle värskena väljakule saata (muidugi eeldusel, et Aliadiere’i vahepeal nt Middlesbrough’le ei müüda). Olgu koosseis milline tahes, kindlasti tuleb täna pingeline mäng, kus tavaelus küll rohkesti väravaid löövad meeskonnad teineteise enam-vähem neutraliseerivad. Arvan, et seis püsib 80 minutit 0:0, siis lööb Thierry meisterliku värava, ManU tormab rünnakule ja vahetusest mängu tulnud Adebayor lööb teise.
Minu ennustus: Arsenal 2 Manchester United 0
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar